|
Puuetega Inimeste Koja juht: Harvikhaiged ja nende pered tunnevad end sageli üksi
|
Erinevad uuringud on välja toonud, et harvikhaiged ja nende pered tunnevad end sageli üksi. Iga haigus on raske, kuid harvikhaiguste puhul võib patsiendile ning tema lähedastele lisaks psühholoogilisele ja sotsiaalsele hakkamasaamisele lisanduda ka mure ravimite puudumise või ravist ilmajäämise pärast kalli hinna tõttu, sõnas Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) tegevjuht ning harvikhaigust põdeva tütre ema Maarja Krais-Leosk.
|
28. veebruaril tähistatakse harvikhaiguste päeva
|
28. veebruaril tähistatakse üle maailma harvikhaiguste päeva, mille eesmärk on teadvustada ja juhtida tähelepanu harvaesinevatele haigustele ning nende ravile. Sel puhul toimus konverents „Haruldaste haiguste ravi kättesaadavus ja edukuse mõõdupuud Eestis"
|
Vaata teadlikkuse tõstmise videot harvikhaigustest
|
Harvikhaiguste kompetentsikeskusest saab aastas abi ligi 130 patsienti, 80 protsenti neist on lapsed
|
Tartu Ülikooli Kliinikumis veidi enam kui aasta tagasi loodud harvikhaiguste kompetentsikeskuse eesmärk on muuta harvikhaigustega patsientide raviteekond sujuvamaks – alates varajasest diagnostikast, nõustamisest kuni põhjaliku ravi saamiseni. Harvikhaiguste keskusesse on koondunud parim erialadeülene kompetents, kus koostööd tehakse spetsialistidega nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Keskuse tegutsemise ajal on sinna pöördunud 130 patsienti, kellest 80% on lapsed.
|
Noppeid valimisprogrammidest – puuetega inimeste ja nende perede toimetulek ning heaolu
|
Valimistel osalemine on kindlaim viis rääkida kaasa selles, millises Eestis me elada soovime. Puuetega inimeste, nende perede ja kaasava ühiskonna huvilistele on valimas käimine võimalus anda märku sellest, milliseid muudatusi ja arenguid nende jaoks olulistes valdkondades oodatakse. Uurisime Eesti Puuetega Inimeste Kojas erakondade valimisprogramme ja leidsime igast programmist vähem või rohkem puuetega inimeste ja nende perede toimetulekule, heaolule ja kaasamisele mõeldud punkte.
|
Vaata järele: EPIKoja valimisdebatt
"Puuetega inimeste ja nende lähedaste heaolu ning sotsiaalne turvalisus"
|
Riigikogu valimiste eel andsime erakondade esindajatele võimaluse selgitada oma erakonna valmisprogrammi põhjal, milliseid muudatusi peavad nad vajalikuks järgmistel aastatel ette võtta ja kuidas neid ellu viia, et tagada puuetega inimeste ja nende lähedaste heaolu ja sotsiaalne turvalisus.
|
Riigikogu valimised 2023 lihtsas keeles
|
Valimised.ee ja Siseministeeriumi kodulehel on intellektipuudega inimese jaoks lihtsas keeles info 2023. aasta Riigikogu valimistel hääletamise kohta. Lihtsas keeles tekst on loodud koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Vaimupuu ja Rapla Hooldekeskuse Vahtra Tugikeskusega.
|
Mõttekoja Praxis eksperdid Maali Käbin, Anni Kurmiste ja Mariliis Öeren: Analüüs. Tervishoiulubadused ehk Kes palju lubab, see midagi ikka jõuab
|
Erakonnad käsitlevad oma programmides ka füüsilise ligipääsetavuse teemat. See on seotud kaasava disainiga, erinevate hoonete ligipääsetavaks muutmisega nii erivajadusega inimestele kui eakatele. Füüsiline ligipääsetavus käib läbi ainult kolme erakonna valimislubadustest (sotsiaaldemokraadid, rohelised ning Eesti 200).
|
Inimõiguste keskus: valimislubaduste analüüs 2023
|
Eesti Inimõiguste Keskus on aastaid analüüsinud kandideerivate erakondade valimisprogramme inimõiguste vaates. 2015. aasta riigikogu valimiste eel olid inimõigustega seotud lubadused tugevalt esindatud nelja erakonna – Keskerakonna, IRLi, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna – programmis. 2019. aastal troonis meie tabeli tipus Keskerakond. Tänavu on inimõiguste mõttes sisukaimad programmid Eesti200 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal.
|
Feministeerium: Keda valida? Pedagoogiline valgusfoor
|
Feministeerium võttis vaatluse alla viis teemat, mis on neile südamelähedased ja mille eest seistakse ning kasutab iga teema puhul valgusfoori süsteemi. Roheline tuli tähendab konkreetset lubadust, mis olukorda parandab. Heleroheline tuli tähendab lubadust, mis on nii öelda poolel teel. Erakonnas on ilmselgelt teemale mõeldud, aga sõnastus tekitab küsimusi, näiteks jätavad konkreetsus või mõju soovida. Kollane tuli tähendab, et teema on valimisprogrammis nurkapidi sees, aga kaugel soovitust. Punane tuli tähendab, et teemat pole üldse käsitletud, kas soovimatusest või ignorantsusest. Pruun tuli tähendab teemale vastutöötamist – kui näed pruuni, siis jookse! Kus sulle meeldib roheline või pruun? Mõtle hoolega järele.
|
LIIKMED JA KOOSTÖÖPARTNERID
|
Raplamaa terviseedendajad said tunnustuse
|
Esmaspäeval, 20. veebruaril tunnustati Maarjamäe Lossis Eesti viimaste aastate tegusamaid terviseedendajaid, kelle hulka kuulusid ka Raplamaa inimesed Pilvi Pregel ja Riina Meidla ning Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda.
|
Videokoolitus “Kuidas pimedana iPhone’i kasutada”
|
2022. aastal valmistas Eesti Pimedate Liit videokoolituse, mille eesmärgiks on anda esmased teadmised ja arusaam nutitelefonide toimimisest ning nende kasutusvõimalustest. Koolituse käigus antakse ülevaade sellest, kuidas pimedana nutitelefoni kasutada ning milliseid ligipääsetavuslahendusi nutitelefonid pakuvad.
Ehkki tegemist on videokoolitusega, on koolitus läbitav ka pimedatele inimestele. Video eesmärk on demonstreerida ekraanil tehtavaid liigutusi.
Koolitus on loodud iPhone baasil. Koolitajaks on Jakob Rosin.
|
Teemapäev "Puuetega inimeste transpordivõimalused Tallinnas"
|
AS Tallinna Linnatranspordi ja Tallinna Puuetega Inimeste Koja koostöös korraldati arutelu ja teemapäev puuetega inimeste transpordi teemadel.
|
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu uus taskuhäälingu episood "Lihtsalt pime"
|
Eriline side pimeda ja juhtkoera vahel. Külas on Christel Sogenbits, kellel on igapäevasel liikumisel abiks juhtkoer Ebony. Christel on suur juhtkoerte fänn, kes on võtnud oma südameasjaks seista selle eest, et juhtkoerad oleks ka ühiskonnas laiemalt aktsepteeritud. Seega, kui teil on ükskõik milline küsimus juhtkoerte kohta, siis on üsna tõenäoline, et vestluse käigus saab see vastuse. Juttu tuleb nii sellest, kuidas juhtkoerad välja valitakse ja kuidas nad pimedaga koos liikuma õpivad, kui ka sellest, miks juhtkoera töötamise ajal segada ei tohi.
|
Saa uusi kogemusi: “Elamused pimeduses”
|
“Elamused pimeduses” võimaldavad nägemismeelt kasutamata kogeda mitmeid tegevusi ja takistusi, millega pime inimene igapäevaelus kokku puutub. Nägijatele on võimalik aega veeta ja end ületades harjumatus keskkonnas katsetada teisi meeli.
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Riigi valimisteenistus kutsuvad üles märkama ligipääsetavust
|
Valimisnädal algab esmaspäeval, 27. veebruaril ja lõpeb pühapäevasel valimispäeval 5. märtsil. Ligipääsetavus on viimaste aastatega märgatavalt paranenud, kuid kindlasti leidub kohti, mis vajavad tähelepanu. Sellepärast kutsume teid üles märkama ligipääsetavust märtsikuu Riigikogu valimistel.
Ligipääsetavus hõlmab kogu kasutajateekonda alates valimiste kohta saadaolevast infost (valimised.ee kodulehel, valimiste teabelehel) kuni füüsilise, sisu ja kommunikatsiooni ligipääsetavuseni kohapeal.
|
Eesti vabariigi 105. aastapäeva kontsertlavastus Estonias on järelevaadatav
|
Eesti vabariigi 105. aastapäeva kontsertlavastus Estonias on järelevaadatav Eesti Rahvusringhäälingi kodulehel err.ee/1608896777/vaata-uuesti-vabariigi-aastapaeva-kontsert. Kirjeldustõlge tuleb sisse lülitada videoakna paremal asuvast "Eesti vaegnägijad" nimelisest nupust.
Tänavune vabariigi aastapäeva kontsertlavastus Estonias tõukub praegusest heitlikust maailmast tekkinud vajadusest hoida kokku, heita pilk enesesse ja väärtustada ajatut püsimist. Seda kõike ilmestas Eesti ja maailma kultuuriloome mitmekülgne sõna ning heli.
|
Avalda arvamust kuni 5. maini 2023: Euroopa puuetega inimese kaardi avalikus konsultatsioonis
|
ELis elab ligikaudu 90 miljonit puudega inimest. Need inimesed seisavad endiselt silmitsi takistustega, mis ei lase neil vabalt liikuda, et teatavatele teenustele juurde pääseda, või pärsivad vaba liikumist ja teenustele juurdepääsu, eelkõige seetõttu, et liikmesriigid ei tunnusta vastastikku puudestaatust (lühiajalistel piiriülestel reisidel, turismireisidel). Näiteks ei pruugi puudega inimene saada samu soodustusi, nagu saab sihtriigist pärit puudega inimene. Konsultatsioonis osaleda saab siin: ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13517-European-disability-card/public-consultation_et. Vastamiseks on aega kuni 5. mai 2023 või otse epikoda@epikoda.ee
|
IPC president ERR-ile: Eesti parasporti võib ees oodata tubli kasv
|
Sel nädalal külastas Eestit rahvusvahelise paralümpiakomitee (IPC) president Andrew Parsons, kelle sõnul on siinsel paraspordil suur kasvupotentsiaal.
|
Jakob Rosin: #ecom2023 | Miks ma sinu e-poest kunagi enam midagi osta ei taha
|
Ja vot, sõbrad, see ongi ligipääsetavus. Kuna minu tööks on iga päev ligipääsetavuse parandamisega tegeleda, on siin toodu vaid killuke muredest, millega erinevad inimesed iga päev kokku puutuvad. Ja ei, need ei ole ainult puudega inimesed. Sest millegi pärast kipuvad kõigile rohkem meeldima lehed, mis on ka hästi ligipääsetavad. Ja kui sul on e-pood, siis paari aasta pärast on ligipääsetavus su poes lausa kohustuslik.
|
PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSED
|
Õiguskantsler: lapsel on õigus lasteaias tasuta kõneravi saada
|
Kohalik omavalitsus ei saa loobuda lapsele tasuta kõneravi pakkumisest põhjendusega, et lasteaias pole logopeedi, teatas õiguskantsler Ülle Madise Tallinna linnale. Kui omavalitsus logopeedi ei paku, tuleb tal lapsevanema kulutused hüvitada.
Õiguskantslerile laekus kaebus lapsevanemalt, kelle laps vajas spetsialistide hinnangul logopeedi abi ja kes teavitas sellest ka lasteaia õppealajuhatajat. Lasteaed vastas vanemale, et logopeedi neil ei ole, kuid lapsele pakutakse eripedagoogi abi. Eripedagoogi juures käis laps siiski vaid ühe korra.
|
|
|
|
|