| | Eesti Puuetega Inimeste Koja vaiete
teemalised koolitused KOV sotsiaaltöötajatele
|
.PNG) |
Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldas aprillikuu jooksul 3 Eesti piirkonnas (Tallinn, Tartu ja Jõhvi) koolitused kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele ja teistele teemast huvitatud kohaliku omavalitsuse spetsialistidele eesmärgiga anda praktilisi juhiseid vaide koostamiseks töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise vaidlustes.
Koolitused viis läbi Eesti Puuetega Inimeste Koja jurist-nõustaja Kristi Rekand, kes omab pikaajalist vastavat vaidepraktikat. Koolituste käigus andis oma tegevusest ülevaate ja tõi praktilisi näiteid senisest kogemusest puuetega inimeste nõustamisel SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud.
Koolituste eesmärk oli tõsta kohalike omavalituste sotsiaaltöötajate teadmisi, millele vaiet koostades või klienti vaide koostamisel juhendades tähelepanu pöörata.
Millised on soovitused ja tähelepanekud seoses töövõime ning puude raskusastme hindamisega ning millega arvestada hindamise taotluse koostamisel, aga ka mitterahuldava otsuse kohta vaide või kaebuse esitamisel- sellest kõigest pikemalt on Kristi Rekand kirjutanud 2022.a. lõpus ajakirjas Sotsiaaltöö ilmunud artiklis:
https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/puude-raskusastme-tuvastamine-ja-toovoime-hindamine-noustamisteenuse-praktika-pohjal
|
Saates "Oma tõde" võeti fookusesse puuetega inimeste tööhõivega seotud teemad
|
10. aprillil ETV+ kanalil eetris olnud saates "Oma tõde" võeti fookusesse puuetega inimeste tööhõivega seotud teemad.
Milliste raskuste ja eelarvamustega puutuvad puuetega inimesed töö otsimisel kokku ja kui paindlik on meie sotsiaalsüsteem- neil teemadel arutlesid stuudios lisaks Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi, haridusasutuste ja tööandjate esindajatele ka Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekand.
Vaata saadet järele siit: https://etvpluss.err.ee/1608932114/svoja-pravda
|
Eesti Puuetega Inimeste Kojas alustas tööd uus nõunik Kristi Kähär
|
 |
Kristi vastutab huvikaitse tegevustes toetuste ja teenuste eest. Sotsiaalvaldkond on keeruline ja kihiline ja vajab jõulisemaid muutusi, et tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkond oleksid rohkem omavahel seotud ning puuetega inimesed saaksid abi võimalikult lihtsalt. Kristi töölauale jõuvad kõiksugu eelnõud, mis puudutavad toetuseid ja teenuseid, osalemist töögruppides, inimeste nõustamist, koolituste ja infopäevade teemade väljamõtlemist ja korraldamist, avalikkuse harimist puuetega inimestest ja nende vajadustest, avalikkuse tähelepanu juhtimist ebavõrdsele kohtlemisele ja süsteemsetele kitsaskohtadele.
Kristi on õppinud ja töötanud sotsiaalvadkonnas - valdavalt otseses töös inimestega nii kohalikus omavalitsuses kui ka Sotsiaalkindlustusametis.
Kui lugejate seas kerkib üles teemasid, mida Kristiga arutada sooviksite, siis ühendust saab telefonil +372 5401 0462 või e-posti teel kristi.kahar@epikoda.ee.
Julgelt võib pöörduda ka, kui tunned, et Sind on mõne toetuse või teenuse taotlemisel/saamisel või mittesaamisel ebaõiglaselt koheldud.
|
ÜLESKUTSE SEOSES ABIVAHENDITEGA
|
 |
Sotsiaalkindlustusametile laekub aeg-ajalt teateid inimestest, kes pole olnud rahul kogemusega abivahendeid pakkuvates ettevõtetes. Kahjuks ei pöördu paljud inimesed oma murega kartes abivahendist ilma jäämist või halva suhtumise osaliseks saamist. Paraku on aga abivahendit kasutava inimese kogemus süsteemi parendamisse väga oluline. Kui Sinulgi on olnud probleem abivahendi vastavusega Sinu abivajadusele, abivahendiettevõtte klienditeenindusega või millegi muuga, mis on Sinu kogemust abivahendi ostmisel või rentimisel rikkunud, siis võta julgelt ühendust. Sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse peaspetsialistidega kontaktidel: Annika Kiik, +372 5694 6586, annika.kiik@sotsiaalkindlustusamet.ee või Bret Schär, +372 5302 6672, bret.schar@sotsiaalkindlustusamet.ee. Abivahendite peaspetsialistid toetavad Sind keerulise olukorra lahendamisel abivahendi ettevõttega.
Juhul kui Sotsiaalkindlustusameti poole pöördumine on Sinu jaoks keeruline, võid detaile avaldamata pöörduda ka EPIKoja nõuniku Kristi Kähär`I poole telefonil +372 5401 0462 või e-postil kristi.kahar@epikoda.ee.
|
PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSED
|
EPIKoja pöördumine õiguskantsleri poole seoses Lille Kodus aset leidnud väärkohtlemise juhtumitega
|
Eesti on tunnistanud ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega vajadust edendada ja kaitsta kõigi puuetega inimeste inimõigusi, sealhulgas tugevamat toetamist vajavate inimeste inimõigusi. Rakvere Lille Kodus teenusel viibinud lapsed vajasid oma keeruliste erivajaduste tõttu tugevamat toetamist ja riigi kaitset. Riik võttis endale teenuse pakkumisega kohustuse tagada lastele teenusel viibimisel nende arengut toetav turvaline kodusarnane keskkond. Eesti on ühinenud piinamise ning muude julmade, ebainimlike või väärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooniga. Lille Kodus riigi poolt korraldatud ja finantseeritud teenusel viibinud lapsed kogesid julma, ebainimlikku ja väärikust alandavat kohtlemist.
|
Õiguskantsleri vastus EPIKojale seoses Lille Kodus aset leidnud väärkohtlemise juhtumitega
|
Kokkuvõte
Kehtivad õigusnormid ja asutuste sisekontrollisüsteemid ei kaitsnud piisavalt eriti haavatavate lapskannatanute õigusi. Kui laste esindajad soovivad siiski esitada tsiviilhagi, on see veel võimalik. Palun Riigikogu kaaluda täiendavate normide kehtestamist selleks, et kaitsta haavatavas või abitus olukorras inimesi väärkohtlemise või nende inimväärikuse süstemaatilise alandamise
eest. Kahjuks on selgunud, et senised normid ei ole osutunud piisavaks. Palun Riigikogul kaaluda Kriminaalmenetluse seadustiku täiendamist sättega, mis võimaldaks kohustuslikus korras riiklikku õigusabi anda praegusest laiemale piiratud teovõimega kahjukannatanute ringile. Palun Riigikogul kaaluda Lastekaitseseaduses lastega töötamise keelu kohaldamisala laiendamist.
|
Tervise Arengu Instituudi huvikaitse alased koolitused
|
Koolitusel osalemiseks peab olema 4-6 liikmeline meeskond, kus osaleb vähemalt 3 kohaliku omavalitsuse inimest. Koolituse eesmärk on jõustatud kohalike omavalitsuste otsusetegijad ja eestkõnelejad, kellel on teadmised ja oskused tõhusast huvikaitsest kindlustamaks kogukondade heaolu ning toetavate tervisepoliitikate elluviimine. Leidke oma piirkonnast võimalused koos kohaliku omavalitsusega koolitusel osaelda ja edaspidi selle pinnalt koostööd teha!
|
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kutsub õppima!
|
Sooviavalduste vastuvõtt toimub ajavahemikul 1. märts - 2. juunini. Vabade õppekohtade olemasolul toimub täiendav sooviavalduste vastuvõtt ja hindamine kohanemiskursustel 14. augustist - 31. oktoobrini ning tööõppekursustel ja kutseõppes 14. augustist - 6. oktoobrini. Uuri lähemalt, keda õppima oodatakse ja mis erialasid pakutakse
|
EPIKoja podcasti uus episood: Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit
|
Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) taskuhäälingu järjekordses osas on saatejuht Jakob Rosinal külas Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu juhatuse liikmed Lenne Lillepuu ja Mari Levo. Vaimsest tervisest, vaimse tervise hoidmisest Eestis ning sellest, miks on vaja liitu, mis ühendab inimesi, kellel on mure vaimse tervisega- sellest kõigest saates juttu tulebki. Taskuhäälingu transkriptsioon on leitav SIIN.
|
Sageli öeldakse harvikhaigusega lapse perele, et ravi on liiga kallis ja see tuleb teiste arvelt
|
Nagu nimigi ütleb, on harvikhaigus harva esinev haigus. Kuigi seda esineb vaid viiel inimesel 10 000-st, avastatakse seni tuntud umbes 8000 haigusele lisaks maailmas igal aastal 250-300 uut haigust, mida varem ei suudetud diagnoosida. Eestis põeb väga haruldasi haigusi 90 000 inimest. Vaatamata meditsiini ja teaduse arengule ei osata kõigile tervisehädadele alati diagnoosi panna ning lisaks võib esineda probleeme õige ravi leidmisel. Enamasti puudub haruldastel haigustel standardlahendus – nii raviskeem kui ka ravimid. Paraku on aeg harvikhaigele äärmiselt kriitilise tähtsusega.
|
Vaata järele patsiendi hariduspäeva “Patsientide hääl: mida teha, kui ravi pole kättesaadav?”
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldas Aktiivsete Kodanike Fondi toel kohalikele omavalitsustele ligipääsetavuse alase koolituse
|
Tegemist oli sissejuhatava koolitusega ligipääsetavuse alase teadlikkuse tõstmiseks. Koolitusel esinesid lektorid EPIKoja võrgustikust: käsitleti liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuuet, psüühikahäiret, veebide ligipääsetavust ning projekteerimisel enamlevinud vigu. Koolitusel osalejate tagasiside põhjal luuakse ka vastav koolituskeskkond, kus osalejad saavad vaadata ligipääsetavuse teemalisi videoid ja testida ühtlasi oma teadmiseid. Projekt leiab aset Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel.
|
Vabariiklik Puuetega Inimeste XXVII Kultuurifestival 10. juunil 2023 Narvas Rugodivi Kultuurimajas
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojaga korraldab 10. juunil 2023 Narvas Rugodivi Kultuurimajas puuetega inimeste kultuurifestivali, mis tähistab kahekümne seitsmendat toimumiskorda.
Päevajuht on Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liidu esimees.
FESTIVALIL MÜÜAKSE PUUETEGA INIMESTE KÄSITÖÖD ning üritus on kõigile TASUTA!
Lisainfo ja küsimused:
Helmi Urbalu (Vabariikliku Puuetega Inimeste XXVII kultuurifestivali koordinaator) tel: +372 53 429 043
|
Ümber Viljandi järve jooksu starti tuleb esimene pime osaleja
|
51-aastane tartlane Kalev Muuli on teadaolevalt esimene pime, kes 93 korda peetud ümber Viljandi järve jooksu starti asub. Koos saatjaga on tal 1. mail plaanis keerulise maastikuga rajale kõndima minna ning tulemust ta taga ei aja.
Uuri lähemalt MTÜ Guide Running Estonia tegemiste kohta lähemalt facebookis https://www.facebook.com/guiderunningestonia/
|
Avatud on kaks lihtsa keele tõlkega fotonäitust Lennusadamas: Veneetsia ja viikingite teemal
|
Mõlemad näitused on avatud kuni 7. jaanuarini 2024. aastal. Venezia-nimeline näitus annab haarava ülevaate Veneetsia vabariigi tõusust, kõrgajast ja langusest ning linna tänastest heitlusest merepinna tõusu ja massiturismiga. Veneetsia näituse kaudu avaneb meile pilt viikingite elust ja tavadest – millist päritolu mehed ühte sõjasalka kuulusid, milliste laevadega mereretkel käidi, mida varustusena kaasa võeti, kuidas sõditi ja võõrsil sõjaretkel olles oma hukkunuid maeti. Vaata Viikingid enne viikingeid näituse kohta siin https://meremuuseum.ee/lennusadam/viikingid-enne-viikingeid-naitus-salme-laevmatustest/ Pildistas Kalev Lilleorg
|
|
| |
|
.PNG)
.png)
